Eesti loodusgeograafia konspekt
· Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala
· Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka
Devoni liivakivid
· Jaagarahu lademe biohermid
o Tekitanud korallid, sammalloomad jm.
o Kuna neist moodustunud kivimid on ümbritsevatest lubjakivist kõvemad on
tänapäeval nähtavad paekühmudena (Koongas, Oidermal, Pärnu-Jaagupis) või
kaljuvoortena (Kirbla, Lihula, Soontagana)
o Nendesse kujunenud katkendlik Siluri ehk Lääne-Eesti klint
· Eesti mandriosas paljandub Siluri klint katkendlikke sisemaapankadena, mis
moodustavad umbes 100 kilomeetri pikkuse, tavaliselt 3-7 meetri, harvem kuni 15 meetri
TÄIENDA
· Veestik
· Väike lang
· Enamus jõgesid voolab Väinamerre
· Suurim (valgla u 3000 km2) ja pikim (112 km) on Kasari jõgi
· Üleujutusala 26-28 km2, suudmes delta
· Järvi vähe
annaabi.ee 
