Haiti maavärin (2010)
1946. aastal vapustas
kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani
Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma.
Miks oli Haiti maavärin nii ränk?
Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab
looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski
intensiivsus.
Üldiselt on maavärinatel erinevad karakteristikud sõltuvalt sellest,
kas need leiavad aset maismaal või ookeanipõhjas, nagu ka
geoloogilistest tingimustest värinapiirkonnas. Mägises ja kaljuses
kandis pole tugevad värinad nii tüüpilised kui ohtrate settekivimitega
ja vähem kaljustes piirkondades, kus maapind on värisemisaltim.
Haiti on pigem settekivimi-piirkond, mis tähendab, et sealsed
geoloogilised tingimused soosivad kõvemini raputavaid värinaid.
Negatiivsed hetked
peavarjuta jäi vähemalt 300 000 inimest.
purunes koguni ligi pool pealinna majadest.
Rahvusvahelise Punase Risti andmetel
pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i
vanglast põgenema umbes 4000 vangi.
annaabi.ee 
