2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a. tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid.
2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit. Läänemeresoomlaste vanimad kaljujoonised on loodud ca 6000-4000 a. tagasi. Soomest on leitud u 95 maalingukohta + 35 ebamäärast punamullalaiku. Esimene leid maalingud avastas 1911. aastal Jean Sibelius Vitträskini rannast Kirkkonummen Vitträskin kalliomaalaus). Dokumenteeris Aarne Europaeus 1917. a. Esimeste maalingute teema on Soomes unikaalne rüiü-taolised võrgukujundid.
annaabi.ee 
