Sigrid Undset
Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus
elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid
loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga
Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas
ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber
kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester
Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti
nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli
tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse.
Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa