Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et see pakub moslemitele varjupaika külma ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte moseena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu kirikutega linnas. A.C. Cresswell märgib oma raamatus Origin of the plan of the Dome of the Rock, et pühapaiga ehitajad lõikasid kasu Püha Hauakambri kiriku mõõtmetest. Pühapaiga
Kreeka Peamiselt oli kuld finantsvahend. Kulla salapärast andis siiski aimu alkeemia, nagu ka kulla võtmine sõjasaagiks. Hiina Kulla omamist seostati traditsiooniliselt õnne ja vedamisega. Kuldne draakon sümboliseerib jõukust ja küllust. Rooma Vanad roomlased töötasid selle ihaldusväärse metalli hankimiseks välja uued ja varasemast keerulisemad kaevandamismoodused. Keskaeg 685–691 ehitatud Kaljukupli mošeel Jeruusalemmas on kuldne kuppel. See on vanim olemasolev islami monument. 742–814 Karl Suur purustab avaarid, võtab üle nende tohutud kullavarud ning see võimaldab tal haarata kontrolli suurema osa LääneEuroopa üle. 1250–1299 Marco Polo kirjutab oma reisidest Kaug Itta, kus kullavarud on tema sõnul peaaegu piiramatud. 1284 Veneetsias võetakse kasutusele kuldtukat,
annaabi.ee 
