Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...
1. Ra (Re) päikesejumal 2. Amon loomis-ja viljakusjumal 3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6. Hathor armastuse-, tantsu-ja taevajumalanna (lehma peaga) 7. Anubis surnutejuaml (saakalipäine) 8. Thot kuu-ja tarkusejumal (jumalate nõunik ja sekretär, kaalub surnute hingi) 12. Millised olid Egiptuse hauakambrid? 1. Mastaba (madal püramiid) 2. püramiidid 3. kaljukoopad (Kuningate Org) 13. Kuidas käis mumifitseerimine? Kõigepealt eemaldati siseelundid ja peaaju ning jäeti keha 70 päevaks soodaga immutatult kuivama, salviti aromaatsete õlidega, mähiti linadesse. Muumia asetati sarkofaagi, näole pandi surnumask. 14. Millised kirjatüübid olid Egiptuses käibel? 1. hieroglüüfkiri 2. hieraatiline e preestrite kiri 3. demootne e rahva kiri 15. Iseloomusta Egiptuse arhitektuuri ja kujutavat kunsti.
surnute hingede kaaluja Preestrid- Templite haldajad, inimeste ja jumala vahendajad. Viisid läbi usutalitusi, neid valiti ülikkonna seast, vaarao 12. Iseloomusta Egiptuse hauakambreid nõuandjad. Kivist. Alguses mastabad (ülikutel), pärast püramiidid (vaaraodel), Sõdurid- osalesid vallutussõdades, kaitsesid riiki. siis kaljukoopad (Kuningate org). Vaaraode hauakambrid pidid Kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust, kirjutasid üles kõigi kõrged olema, et saaks peale surma oma rahval silma peal hoida. kohustused, jälgisid töö kulgu. Püramiidid olid massiivsed kiviplokkidest ehitised, kõige suurem Talupojad- harisid riigi maad, niisutussüsteemide ehitamine, on Cheopsi püramiid (232m, 2300 kiviplokki, à 2,5 tonni) Usuti sõjaväes teenimine
2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta Uus-kiviaeg(600-2000eKr) Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus Esimeseks loomaks oli koer Inimene hakkas jääma paikseks Mesopotaamia ala kunst Eufrati ja Tidrise jõe vaheline ala, vanim tsivilisatsiooni tekkimise koht. Neil oli korraldatud ühiskond, Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja, maailma vanim eepos Tsirkuraat- 3 või 7 asmeline tempel, mille tippu viis trepp Babüloonia Vana-Babüloonia- maailma vanim seaduste kogu
põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele. Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster. Tsaitja on kaljusse raiutud pikliku põhiplaaniga tempel, mille ühes lühiküljes on apsiid; apsiidi keskel on väike stuupa; kaks rida sambaid jagavad ruumi kolmeks lööviks, kusjuures kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tsaitjatel on eeskoda ja eriti kunstipäraselt kaunistatud fassaad, mille ülemises osas on suur avaus ruumi valgustamiseks
annaabi.ee 
