rahuldava füüsilise vormi, et alustada iseseisvat elu. Paraku on palju juhtumeid, kui ema on salaküttide poolt maha lastud ja ilvesepojad ei saa iseseisvalt hakkama ning surevad. Viimaste aastatega on saanud suureks probleemiks keskkonnasaastatus ning haigused. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. Ilvese populatsiooni mõjutab ka kisklus. Vahel murravad ilveseid ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ning hundid. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. Hunt ründab ilvest enamasti söömise ajal. Margus Kaljund 10M
Konkurents teiste liikidega: Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. -7- Arvukus Ilvese arvukus oli viimase 100 aasta (võimalik et veel tunduvalt pikema perioodi) kõrgeimas seisus aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. aastal kütiti 216 isendit, mis on teadaolevalt suurim kütitud isendite arv Eestis
annaabi.ee 
