Tiit Lauk humanitaar
aastast
alates ka Kaitseliidu puhkpilliorkestrite osa (Amon-Merilain 2003: 21). Oma põhifunktsiooni
kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur
osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste
džässorkestrite “taimelavadeks”.
Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande-
kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert
Kulm, Raimund Kull 71 , Tiit Kuusik, Erich Kõlar, Hugo Lepnurm, Bruno Lukk, Vladimir
Padva, Villem Reimann jpt), keda me hiljem oleme harjunud nägema hoopis teises rollis ja
kes iseäranis õpinguaastail olid vähem või rohkem seotud selle uue ja põneva muusikaga.
Kuigi enamik neist ei jõudnud džässi alal tippude hulka, oli nende osalemine selle muusika
üldises arengus kindlasti olulise tähtsusega, kuna tõmbas siia suure hulga andekate inimeste
energia ja huvi