Džainismi ajalugu
Nende kohustuseks
oli anda vanne loobuda omandist, seega sõltusid mungad nendega samu vaateid jagavate
inimeste almustest ning tekkisid ka ilmikute kogudused. Mungakogudustele tehtud annetusi
loetlevad kirjutised paigutuvad meie ajaarvamise algusesse. Iga kogudust juhtis õpetaja.
Švetambara džainismis on koguduse juht autoriteet – Mahavira jüngri Sudharmanist
põlvnevate õpetajate jadast. Džainistid jõudsid Lõuna-Indiasse umbes 2. saj eKr, sellest
annavad aimu Kalingast leitud kirjutised. Digambara džainism mõjutas Lõuna-India usundit
ja kultuuri peaaegu tuhande aasta vältel. (Partridge; 2006 lk 166).
1.4 Keskaegne Lõuna-India
Keskajal toetasid Lõuna-India kuninglikud perekonnad sageli digambara
džainismi. Digambara mungad olid sageli silmapaistvate kuningate õpetajateks. Näiteks
Amoghavarsa (9. saj), kelle nõustajaks oli munk Jinasena, kes kirjutas ühe digambara
džainismi kõige tähtsama kirjandusteose „Alguse raamatu“