Eestlaste relvastus Vabadussõjas
mil järjekindlalt kasvas nende arv ja tehniline võimsus. Alates augustist 1919 moodustati neist
omaette väekoondis-Soomusrongide diviis. Alles Vabadussõja lõpu poole, mil olukord
rinnetel stabiliseerus, vähenes soomusrongide löögijõu osatähtsus, kuna liikumine raudteel oli
purustuste tõttu raskendatud.
Kokkuvõtlikult öeldes, Eestlaste relvastus Vabadussõjas oli küll napp kokku alla 90
tuhande vintpüssi, veidi üle 600 raskekuulipilduja, kõigest 44 väikese kaliibrilist suutrükki,
paarsada välisuurtükki, veidi üle 1100 kergekuulipilduja moodustas Eesti sõjaväe üldise
8
relvastuse. Võrreldes Punaarmeega oli meie tulejõud ikka üsna väike, ent ometi suutsid Eesti
sõdurid saavutada edu vaenlase ees. See näitab, et ainult relvast võiduks ei piisa. Relva taga
peab ka mõistust, strateegiat ja motivatsiooni olema.
annaabi.ee 
