• Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1 % y = 1011,9x + 0,0062 R² = 0,9997 0,917 0,0001 0,101 0,0002 0,208 0,733
ole vaja valmistada standardlahuseid). Suurem osa meetodeid ei ole absoluutsed. Suhtelised meetodid on nt UV-Vis ja IR spektroskoopia, AAS ja AES spektroskoopia, kromatograafia, potentsiomeetria. 11. Kalibreerimisgraafiku kasutamine keemilisel analüüsil. Ohud ja võimalused nende kõrvaldamiseks. I don't want to know the answers, I don't need to understand Kalibreerimisgraafiku meetod on põhiline kalibreerimismeetod. Valmistatakse standard- ehk kalibreerimislahused erineva analüüdi kontsentratsiooniga, nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik. Kalibreerimisgraafiku meetodi eelduseks on see, et analüüt peab standardlahuses mõjutama analüütilist signaali sama moodi nagu proovis. See ei pruugi alati maatriksefektide tõttu kehtida, vahel on vaja segajaid eraldada või maskeerida. Oluline on, et saadud analüütiline signaal jääks kalibreerimisgraafiku alasse.
annaabi.ee 
