Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahustega. Seejärel mõõda Cola- joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgi büreti näit V ml-s ja pH. Arvuta E (mV), korrutades pH 100-ga, arvuta V (ml), E ja E/V. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud E/V ja E/ V ja leia H 3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega.
tulel 20 min, et eemaldada CO2 proovist. Jahuta toatemperatuurini ja lahjenda proov 100 ml mõõtekolvis destileeritud H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Kleebi kolvile silt oma andmetega. Määra kindlaks KOH täpne kontsentratsioon. Pese büretti 3x KOH lahuse väikeste portsjonitega. Täida bürett KOH-a, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola-joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahusega. Seejärel mõõda Cola-joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa KOH lahusega. Märgi üles ml ja pH näit igakordsel NaOH lisamisel. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud (pH/ml ja pH/ml//ml) ja leia H3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Leia H3PO4 ionisatsiooniprotsent Cola-jookides.
standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordi- ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreeri- nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kuju- miseks. profiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks ekstruusis (ekstrudeeritud toode). Tõmmatakse tera- (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus seid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmba- 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm)