Eesti biotoobid
Erastvere. Suurtaimestik on liigivaene. Kaldaveetaimestikus on tihti hundinuia.
Miksotroofsete järvede asukohad on peamiselt madalikel, orundites ja nõgudes ning on oma
olemuselt küllaltki erinevad. Mitmed selle tüübi järved asuvad Peipsi madalikul, olles
kunagiste suurjärvede jäänukid, näiteks Kalli, Leego, Parika. Neid järvi on veel Lääne-,
Põhja-Eesti madalikel. Peamiselt asuvad soode ümbruses, mille tulemusena on humiinainete
kuhjumine.
Kalgiveelisetes miksotroofsetes järvedes on liigirikkus suurem kui teistes järvetüüpides.
Mõõdukas orgaanilise aine olemasolu mõjub positiivelt vetikate kasvule. 75% biomassist
moodustavad sinivetikad ja ränivetikad. Nendes järvedes on arvukalt mändvetikat. Ujuvetikad
muutuvad koos veekogu vananemisega, kuid peamiselt on ujuv penikeel ja vesikupud.
8.2. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga).
annaabi.ee 
