Eesti väikejärved
9% huumustoitelised ehk düstroofsed,
36,4% rohketoitelised ehk eutroofsed,
36,6% segatoitelised ehk düseutroofsed,
2,6% lubjatoitelised ehk alkalitroofsed,
1,4% soolatoitelised ehk halotroofsed,
0,2% rauatoitelised ehk siderotroofsed.
Pärast mandrijää taandumist oli valdav osa meie järvi oligotroofsed, eriti liivikutel.
Merest eralduvad rannajärved on algselt halotroofsed. Nii alkalitroofsed kui halotroofsed
järved läbivad tavaliselt eutroofse staadiumi ja muutuvad lõpuks kalgiveeliseks
düseutroofseteks järvedeks.
[Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti
Enstüklopeediakirjastus] (lk. 282-283)
Limnoloogiline rajoneerimine
Erinevad järvetüübid on Eestis levinud pirkonniti, mis võimaldab eraldada kindlaid
limnoloogilisi valdkondi ja rajoneerida territooriumi järvetüüpide järgi. Eestis saab
järvetüüpide leviku alusel jaotada 7 suuremat limnoloogilist valdkonda.
annaabi.ee 
