sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks supernoova plahvatused,väga kõrge temperatuuriga protsessid jne. Nende protsessides tekivad suure energia osakeste prootonite,aatomituumade ja elektronide vood ehk kiired. Kosmilised kiired avastas 1912. aastal Austria füüsik Viktor Hess, kes 1936. aastal sai selle eest Nobeli preemia Gammakiirgus Sõdib Kõige kalgimat kiirgust uurib täheteaduse valdkonnas gammaastronoomia. Gammakiirgust tuleb ka maistest allikatest, nind eelkõige meenub siinkohal tuumapommi üks hävitavaid tegureid Astronoomia kõige huvitavam gammakiirguses vaadeldud nähtus on gammasähvatus avastati samuti sõja tõttu, kuigi see oli vaid külm sõda. Avastati vaatlustest 1960. aastatel salajaste tuumakatsete leidmiseks kosmoses. Avastas USA sõjaline satelliit Vela 4 see juhtus 1967. aastal.
diagnoositav. Optimaalsed kV ja mAs väärtused tuleb valida vastavalt uuritavale piirkonnale, need on ära toodud röntgeniuuringute kvaliteedikriteeriumides ja aparatuuri kasutusjuhendites. Kohustuslik nn kõvakiire tehnika kopsuülesvõtete puhul, mis võrreldes pehmekiire tehnikaga vähendab patsiendi doosi ca 70%. 3. 3. Kiirguse filtreerimine. Lisafiltrite kombinatsioonid võimaldavad saada erinevateks ülesvõteteks vajalikku kalgimat või pehmemat röntgenikiirgust. Erilised nõuded on väljundkiirguse filtratsioonile mammograafides, kus kvaliteetse ülesvõtte saamiseks on vaja koherentset kiirgust. Pehmema kiirguse filtreerimine vähendab patsiendi doosi. Filtriteta aparaadiga töötamine on keelatud. Filtrite adekvaatsust kontrollitakse konstantsustestide tegemise ajal. 4. 4. Fookuskaugus. Pikem fookuskaugus vähendab kiirgusdoosi (kauguse ruudu seadus). Levinuim
annaabi.ee 
