Mõningaid valke on saadud kristalsena (hemoglobiini ja albumiini, pepsiini, insuliini jt.). Looduslikud valgud lahustuvad vees, lahjendatud alkoholis ja neutraalsete soolade lahustes. Suurel määral sõltub lahustuvus temperatuurist, soolalahuse kontsentratsioonist ja pH-st. Valkude sadestumine võib olla osaline või täielik, pöörduv või mittepöörduv. Valk 4 ude pöörduvat sadestumist nimetatakse väljasooldumiseks, mittepöörduvat kalgendumiseks, koaguleerumiseks ehk denatureerumiseks. Esimest rakendatakse tihti valkude eraldamisel ja puhastamisel, teisega puutume kokku valkude termilisel töötlemisel (kanamuna keetmisel). Valkainete kasutamine Valkaineid ja neid sisaldavaid materjale kasutatakse esmajoones inimtoiduna ja loomasöödana. Valke sisaldavad materjalid on tihti tooraineks väga mitmesugustele tööstusharudele. Suure tähtsusega on näiteks loomsete kiudude villa ja siidi ümbertöötamine tekstiiliks,
Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile. Mida rohkem on mullas huumust ja mida raskema lõimisega on muld, seda rohkem on seles mullas kolloide. Sooli korral samalaengulised kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahused ongi seetõttu hägused ja püsivad kaua.
annaabi.ee 
