Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas
kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser
ning talupojad anti kohtu alla.
Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku
liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju
Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse.
Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd
kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse
rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja
Tallinnas. Linnaelanike arv kasvas, kuid siiski jäi neile vähetulutoovad tööd. Edukateks peeti
neid, kes said hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks. Samuti püüdsid
eestlased näida sakslastena, neid hakati nimetama kadakasaksalsteks.
annaabi.ee 
