Viljandimaa rahvariided
üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati.
Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi mustast villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool
kanti Ida-Mulgimaale iseloomulikke punaste ja roheliste kaarusnööridega kaunistatud
puusadega vammuseid, mille siilud ulatusid vööni, moodustades väikesed kühmud.
3
Külgedel allääres oli lõhik (lõhandik, raius) ja selle kohale õmmeldi piklik punane
kaleviriba e lõhandikulapp.
Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast
seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta
ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud
ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav.
Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele.
Kasukas