Eesti kirjanduse ajalugu I
Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud.
Luuleloomingust kerkivad esile rahvaluuletöötlus, hilisemast oluline elamuslik pühendusluuletus
Koidulale.
Rahvajuttude töötlemist alustas 1840. aastal. Eesti proosa arengut peegeldavaks teoseks 43
muinasjuttu ja 18 muistendit sisaldav esinduslik kogu ,, Eestirahva Ennemuistsed jutud"
,,Kalevipoeg" - Kreutzwald tegi Faehlmanni idee teoks. 1853. aastal esitas eepose käsikirja ,,Alg-
Kalevipojana". Päriselt ilmus 1857-1861 ÕES-i toimetiste seitsmes andes (kokku 20 laulu, 19087
värsirida) koos saksakeelse tõlkega.
Eepose ainestiku aluseks muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilastest. Nimi Kalev on esinenud
varem omadussõnana tähenduses tugev, jõuline. Rahvaehtsate laulude kõrval ka hulganisti
Kreutzwaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Kirjanduslike eeskujudena
tuleb arvestada ,,Kalevalat", antiikeeposi, Vergiliuse, Gananderi teoseid.
annaabi.ee 
