Rahvuslik liikumine
mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti
erikord. Kuid nüüd hakkavad ka eestlased hüvesid tahtma.
Rahvusliikumine hakkab omandama järjest enam poliitilist värvingut.
1870 alustas tegevus ka Eesti Üliõpilaste Selts, murranguline kuna sellega seoses tehakse lõpp
saksastumisele.
Enne kogu teaduse keel saksa keel. Väärtustasid Kalevipoega. Hakati korraldama Kalevipoeja
õhtuid 70ndatel. Räägiti varem saksa keeles, kuid nüüd mingi eesti keelele üle.
Talurahvas vene keelt üldse ei rääkinud, saksa keelt teati rohkem. Peamine siiski eesti keel
lugemine, kirjutamine, usuõpetus jms. Küla esimesed haritlased olid vallakirjutajad ja
kirikuõpetajad.
RAHVUSLIK LIIKUMINE HAKKAB PEALE 1864ndast aastast palvekirjade liikumisega. Seal oli
mitu aktsiooni, esimene 64-68, et talupoegade olukorda parandada. Paluti, et riik määraks kindlaks
annaabi.ee 
