Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne. Lämmeküne reibas noormees, täis head tuju. Valmis igaks ülemeelikuseks. Vibuane vibukütt. Kõik pidasid üksteist vendadeks ja vanaisa pidas neid oma lasteks. Nad elasid kõik Kalevas ehk Kaljuves ehk Kaljuvallas. Kui vanaisa oli maailma loonud, siis hakkasid tema ,,lapsed" seda kaunistama. Ilmarine võttis tüki oma kõige paremat terast ja tagus selle võlvi, laotas telgiks üle maa, kinnitas külge hõbedased tähed ja kuu. Vanemuine haaras kandle, alustas rõõmulaulu ning hüppas maa peale. Kus tema jalg maad puudustas, tärkasid lilled ning kus ta kivi peal istudes laulis, kasvasid puud. Lämmeküne pillerkaaritas ja vibuane proovis vibu. Vanaisa asutas
välismaale kui autentsed lood eesti kultuurist. Muistendid kuulusid romantismi esteetikasse: omastav hoiak, rahvaluule töötlus, müstifikatsioonid (kuulsaim James MacPhersoni „Ossiani laulud“). Faehlmanni muistendite keskmes on Vanaisa, kes on taevas ja kelle kohast paistab särav päike. Vanaisa on loonud erinevad kangelased, kellest nimetatakse Ilmarine (vastutas kunsti eest, oskas asju valmistada), Lämmeküne (reibas lõbus noormees), Viburine (vibukütt) ja Vanemuine. Kõik elavad Kalevas/Kaljuvallas. Siin põimuvad kristlikud lood ja kreeka polüteistlikud lood. Maailm, mis luuakse, on vertikaalne maailm, st esitatakse kõrgreligiooni (jumalus on kusagil kõrgel üleval, mida siin märgib taevaidee). Kangelaste tasand on jumala loodud, kuid jumalast madalam. Kangelaste ülesanne on vastutada teatud valdkondade eest. Kreeka kirjandusega sarnaselt luuakse jumalate pantheon. Vanemuine (=Väinämöinen) on pärit soome mütoloogiast. Kui kangelased magavad, siis
annaabi.ee 
