"kalevalaks" - 1 õppematerjal

Müüt ja mütoloogia eksam

germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm   germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2) Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus, mis on eraldatud sellest ilmast Toonela jõega, kangelased satuvad sinna vaid šamanistlikke motiivide kaudu 44