Merekultuur ja etikett
kliiverpuri. Traalimisel sõideti allatuult vedades enda järel 3-4 meetri laiust ning 4-5 meetri
pikkuste tiibadega tunnelja kujuga traalervõrku. Nimi kale isegi on tulnud traalimisel
kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Ehkki tippaegadel, mis jäid 1930–1970 aastate
vahele, võis Võrtsjärvel näha koguni 70 kalepurjekat, olid kalastusmeetodite muutumise
tõttu Nõukogude aja lõpuks nad kõik hävinenud.
-Purjekas“Paula” ehk ühemastiline kalepaat on 12 meetrit pikk, masti kõrgus on 15 meetrit.
Ta on madala süvisega, aga randumisel ja madala vee puhul üles tõstetav svert ulatub vaid
meetri ja kahekümne sentimeetri jagu veepinnast allapoole. Kale kahvelpurjed võimaldavad
tal purjetada kuni 45 kraadise nurga all vastu tuult. Sarnaselt Peipsi lodjale ehitati ka
kalepurjeka kere klinkerplangutuse meetodil.
“Iris”on ainukene säilinud Eesti lipu all sõitev kahemastiline kahvelkuunari tüüpi