Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Eesti talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. (lisandus ka õigeusu maarahvakool).
Talurahva haritamatust prooiti täita pühapöeva ja paranduskoolidega.
Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi 1828a Tartusse elementaarkooliõpetajatele seminar.
Kohustslik koolisundlus kehtestati kõige varem 1854a Pilistveres.
Eestikeelne kirjasõna
Ilmaliku eestikeelset kirjasõna levitasid kalenrid, esimene eesti keelne ajaleht ilmus 1806a „Tarto maa rahwa
Näddali Leht“.
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „Perno Postimees“
Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega.
Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel. Eduar Ahrensi koostas 1843a
eestikeele grammatika raamatu- põhja-eesti murdelise.