Kuidas aega arvestati
Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille
jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa.
Esimesed kalendrid koostasid tuhandeid aastaid tagasi Egiptuse preestrid. Kalendri
aluseks oli arvatavasti ajavahemik Niiluse jõe kahe teineteisele järgneva üleujutuse vahel.
Egiptlaste aasta kestis 12 kuust ja 5 lisapäevast, mis andis kokku 365 päeva.
Kuuaasta oli ajaarvamise aluseks ka vanakreeklastele, kes parandasid korduvalt oma
kalendrit täpsete arvutuste põhjal. Kuid ühtset kalendritmuistsetel kreeklastel polnud. Iga
linn määras kuude nimetused ja aasta alguse. Kreeklaste eeskujul arvutasid Kuu liikumise
järgi aasta pikkust ka roomlased. Nemad pidasid aasta alguseks 1.märtsi. Seda kinnitavad
ka tänaseni kasutatavad roomlaste kuunimetused. Meie jaoks üheksas kuu september
tähendab tegelikult tõlkes seitsmes ja detsember - kümnes.
153. aastal eKr. määrati Roomas tähtsate riigiametnike konsulite ametisse astumise
kuupäevaks 1. jaanuar
annaabi.ee 
