Tammsaare ja Gailit elulugu
riielda." Kahetsuse asemel hakkas ta tundma, ,,nagu peituks nendega nääklemises iseäraline
elunähtus."
Gustav Suits
Koomilise sugemeid A. H. Tammsaare loomingus.
Ülev-traagiline ja madal-koomiline - nende kahe polaarsuse vahel lugematuis
üleminekuastmeis kõigub kirjandus. Alates jantlikust naljast, mida esimestena tutvustasid
meile meie esimesed haritlased-kalendrisepad Kreutzwald ja Faehlmann, põhjalikumalt meie
esimene realist - noor nalja-Vilde, on eriti koomika ajanud lopsakaid õisi meie
talupojakultuuriga jutukirjanduses. Niipea kui see kirjandus hakkas saama kunstitead-
likumaks, vabanedes köster-kooliõpetajate ebaalgupärasest halemeelsusest ja üle jõudes
järelromantismi rahvuslikust idealismist, on see vaistlikult tunnetanud oma lopsaka
sigimispõhja koomikas, millelt ta pole lahkunud tänapäevani realistlikumas, maalähedasemas
harus