Eesti ajalugu
jumalateenistused, jesuiitide ravitsemisoskused ja tähelepanu eesti keelele. Linnade peamiselt
saksa elanikkond jäi pooldama luterlust. Nõnda eirasid Tartu sakslastest kodanikud jesuiitide
gümnaasiumi, mille õpilased olid enamikus poola rahvusest. Linnakodanike leiguses jesuiitide
vastu kajastus nende üldine suhtumine Poola võimu, mis oli pigem ebasõbralik. Võrreldes Lõuna-
Liivimaa keskuse Riiaga olid Põhja-Liivimaa linnad siiski küllaltki leplikud ja Riia
,,kalendrirahutustega" (riialased protestisid gregooriuse kalendri kehtestamise vastu Liivimaal)
sarnaseid tõsiseid kokkupõrkeid ei esinenud.
Liivimaa katoliikluse huvides tegi Possevino ettepaneku asustada siia katoliiklastest talupoegi,
käsitöölisi ja kaupmehi võõrsilt, muu hulgas näiteks Itaalia Alpidest. Katoliku preestreid loodeti
leida peamiselt Saksamaalt. Sisserändajaile lubati maad ja kümneks aastaks maksudest
vabastamist. Koloniste ei saabunud eriti palju, küll aga väga erinevaist paigust