Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
18. sajandil ja 19. sajandi
alguses ilmus kolm erinevat eestikeelset kalendriseeriat.
Esimene kindel teade vanima eestikeelse Tallinnas trükitud ,,Eesti-Ma Rahwa
Kalendri" kohta pärineb 1731. aastast. Töenäoliselt hakkas esimene eestikeelne
kalendrisari ilmuma juba 1720. aastatel. Võrdlusena olgu märgitud, et esimene
soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne
1846. aastal (Laur, 2003).
Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala
ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja loojangu aegu, andmeid päikese- ja
kuuvarjutustest, astroloogilisi soovitusi selle kohta, millal külvata, istutada või puid
raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid.
Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist
ümberkirjutatud jutte. Kindel koht maarahva kalendris oli päevapoliitilistel ja ajaloo-
alastel kirjutistel
annaabi.ee 
