Soome muusika
karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad
kõnelähedased leelotused.
• Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku
rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine.
Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine.
Soome rahvamuusika
• Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse
Soome usundi tegelastest.
• Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks,
lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks,
kalendrilauludeks ja hällilauludeks.
• Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo.
• 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama
protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed
ballaadid ja armastuslaulud. 19. ja 20. saj. Lisandusid
rahvamuusikale slaavi mõjud. Populaarseks said erksamad
mazurkarütmid
• Seoses rahvusliku liikumisega hakati Soomes, nagu Eestiski,
korraldama laulupidusid. Esimene laulupidu toimus 1884.a.
annaabi.ee 
