Gustavsoni raamatust „Meditsiinist vanas Tallinnas“
Kokkuvõtteks. Teos toob korduvalt välja olustikulised tegurid, mis on sellele
uurimuse teemale põhjust andnud: lihtrahva kitsad elamistingimused, halvad ja
ebasanitaarsed toitumistingimused, kurnav ja puhkuseta töö, nakkusohtlike
inimeste elamine teiste hulgas jne. Kõige olulisemat minu meelest: teadmatust
nakkuse mehhanismi suhtes mainib autor samuti korduvalt. Samuti kogemustele
ja uskumustele põhinevaid ravimismeetodeid.
Millest autor ei kirjuta? Juttu võiks olla pisut ka kalendrikirjandusest. Kalender
oli küll rohkem maarahvale suunatud, kui ju luges seda ikka ka linnainimene.
Ilmumise algusest (18.saj.algus) 19. sajandi keskpaigani pakkus meditsiiniline
kalendrikirjandus peamiselt profülaktilisi õpetusi. Aktuaalsed olid hügieeni ning
tervislike eluviiside populariseerimisega seotud teemad, leidus ka konkreetseid
haigusi käsitlevaid artikleid. Rõhutasid ju tolleaegsed uurimused nimelt neid
lünki lihtrahva tervishoiukorralduses. Vältimatult soovitati tohtri poole pöörduda
annaabi.ee 
