Eesti uusima aja ajalugu
ettevalmistustega. Vajati ju uusi laevaehitusettevõtteid. Ehitati kolm uut sellist. Loodi ka
muid sõjalisi tellimusi täitvaid ettevõtteid, arnedati infrastruktuuri. Tööstuse kasv kujunes
migratsioonipumbaks, toodi sisse arvukalt spetsialiste ja töölisi Venemaalt.
Maailmasõja sündmused mõjutasid oluliselt Eesti majandust. Tekkisid probleemis tooraine ja
kütuse hankimisega. 1916 rajati seetõttu esimesed põlevkivikaevandused. Esmajärjekorras
varustati sõjatehaseid. Kaleivabrikud hakkasid tootma mundrit. Keskvalitsus määras kindlaks
toodangu, kütuse ja tooraine hinnad ja normeeris ettevõtte varustamist. Juhtiv oli metalli ja
masinatööstus.
Naiste osakaal tööliste hulgas al 1915 kasvas 40%ni.
Põllumajandus: edenemist takistas vähesed töökäed, kuna enamus mobiliseeriti või rakendati
kindlustuste ehitusel. Eriti andis tunda mõisamajapidamises. Taludes kahanes tööjõud 30%,
mõisates 45%