Mitmekeelne oskussuhtlus
Kuigi tõlkekeelest rääkides rõhutavad uurijad, et selle spetsiifika
ei tulene vigadest, siis küsides inimestelt, mida nad tõlkest arvavad ja
paludes eristada algupäraseid ja tõlgitud tekste, selgub et tõlke puhul
arvatakse ikka midagi viltu olevat läinud ja tõlkeks peetakse seega ka
just neid tekste, kus leitakse vigu (nt Tirkkonen-Condit 2002, Taukar
2012). Korpuse uurimine võiks ehk selgust tuua, kas on tõlgitud tekst
just kuidagi normist kõrvale kalduvam või kas see üleüldse erinebki
kuidagi algupärasest tekstist. Eestis ei ole tõlkekeelt veel korpuste
baasil uuritud, kuid mujal maailmas leitu põhjal tundub, et tõlgitud
tekstide keel erineb tõepoolest algupäraste tekstide keelest.
Lisaks tõlkeuniversaalidele on tegeldud veel korduvate mustri-
te uurimisega. Dorothy Kenny nimetabki üheks korpuslingvistika
olulisimaks avastuseks seda, et meie suuline ja kirjalik kõne oma
emakeeles on rutiinne ja etteaimatav (Kenny 1998)
annaabi.ee 
