"kaldserval" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta jäi sõnatuks. All avanes kuristik. Maapinnani oli üle kahesaja jala. Ses hirmsas asendis ei lausunud ülemdiakon ainsatki sõna ega oianud ühtki korda. Ta käänles ainult vihmaveetoru ümber, püüdes ennekuulmatu visadusega tagasi balustraadile pääseda. Kuid ta käed libastusid graniidil, jalad kobasid määrdinud seina, ilma et kuhugi kinni oleksid hakanud. Need, kes Jumalaema kiriku torni otsas on käinud, teavad, et otse balustraadi all on kivist rinnak. Just selle karniisi kaldserval rabeleski kõi- 487 gest väest vaene ülemdiakon. Tal oli tegemist längus, mitte püstloodis müüriga. Et teda kuristikust päästa, oleks piisanud käe süütamisest. Kuid kellalööja ei vaadanudki preestri poole. Ta silmitses GreveM platsi. Ta vaatles võllast. Ta vaatas mustlastüdruku poole. Kurt nõjatus balustraadil just samale kohale, kus äsja ülemdiakon oli olnud, ega lasknud oma pilku hetkekski ainsalt esemelt, mis talle sel silmapilgul maailmas veel kallis oli. Ta oli