6 2 9 Kolde ülemise osa seinte pindala Fü m ab+2hgva(b+a) - 109.34 10 Külmalehtri kaldenurk ° lk. 34, [1] 30÷35 15 11 Külmalehtri väljumisava laius b m lk. 34, [1] 0,8÷1,2 0 12 Külmalehtri kõrgus hkl m (b- b)/(2tg) - 1.5 13 Külmalehtri kaldseina laius, lk. 36, lkl m hkl/cos() - 5.8 [1] 14 Külmalehtri pindala3) Fkl m2 lk. 36, [1] - 50.32 15 Külmalehtri maht Vkl m3 ahgva(3b+b)/8 - 24.13 16 Prismakujulise osa seinte pindala Fpr m2 F-Fkl-Fü - 17 Prismakujulise osa kõrgus hpr m Fpr/[2(a+b)] -
joonis 31. Lehtpuu anatoomilised elemendid. 1- soone; 2- säsikiired; 3- libriformkiud (tugikude). Soonte ehk trahheede ülesandeks on juhtida vett ja selles ladestunud soolasid piki tüve juurtest lehtedeni. Soonte pikkus on väga erinev ega olene puu liigist. Tavaliselt kõigub see mõnest sendimeetrist kuni mõne meetrini. Kohakuti paiknevad sooned võivad ühineda ja moodustada ühtse pika soone. Lehtpuude soonte suurus ja jaotus võib olla väga ebaühtlane. Soonte otsad on kaetud sileda kaldseina või perforatsiooniga (joonis 25g), mis on eriti iseloomulik kasele. Soonte seinad on varustatud pooridega, mille ülesandeks on sooni omavahel ühendada. Kevadpuidus on sooned jämedamad, sügispuidus kitsamad. Jämedad sooned kevadpuidus moodustavad tüve ristlõikes hästi silmapaistva soonteringi. Soonte paiknemise järgi jaotatakse lehtpuud hajulisoonelisteks või rõngassoonelisteks. Kodumaistest hajulisoonelistest puuliikitest on tuntumad (kask, vaher, pärn ja paju).
annaabi.ee 
