Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik
Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised
Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja
Laanemägi (211 m). Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi
ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed. Otepää kõrgustikule on
omased mitme mandrijäätumise jooksul kujunenud künniselis-künklikud
pinnavormistikud, suured mikroklimaatilised erinevused, palju sademeid,
pikaajaline lumikate ja järverohkus . Põhjanõlval on kaldpindsed
moreenkünkad, kaguserval lainjas-künklikud moreenitasandikud.
Pinnamoes valdavad kõrgendikud on tekkinud põhiliselt hilisjääajal
sulamisveesetteist. Keerukate settimisolude tõttu koosnevad kõrval
asetsevad kõrgendikud või isegi ühe kõrgendiku osad erinevaist setteist.
Otepää kõrgustiku kõrgemas kesk- ja lääneosas on moreenist ja mandrijää
sulamisveesetteist koosnevad, keerulise ehitusega (näiteks moreenkünkal
annaabi.ee 
