Lisa 1 13 Puitplaadid Külli Kalbre Lisa 2 Kokkuvõte Puit on oma paljude omaduste poolest väga hea ehitus- ja tarbematerjal, kuid selle tööstuslikul kasutamisel tulevad esile mõned nõrgad küljed, mida võib vähendada või isegi ära hoida erineva koostisega puitplaate tootes. Nii saab näiteks vähendada okste, kaldkiulisuse, lõhede ja puitu kahjustavate organismide (seente ning putukate) mõju. Plaatide tootmiseks tuleb puittooraine eelnevalt tükeldada (laastudeks või kiududeks), mille tulemusel aga kallineb toote hind. Teatud tüüpi plaatmaterjali valmistamiseks saab kasutada ka puidutööstuse jäätmeid, näiteks saepuru. Plaatide kasutamise ehituskonstruktsioonides või tisleritoodetes toob omakorda kaasa tööjõu kokkuhoidu, sest plaate on võimalik toota väga
purustamiseks. Eritöö tangensiaalsuunas on 20...50 % väiksem kui radiaalsuunas. Kõvadel lehtpuudel on see 2,5 × pehmetel 1,5 × suurem kui okaspuudel Eritöö erinevate puuliikide kohta on 20 - 50 kJ/m2. Lehtpuud on oma ehituse tõttu 1,5 - 2 korda sitkemad okaspuudest. Sitke puidu murdepind on pikakiuline, hapra puidu murdepind nö põiki "raiutud" või trapetsikujuline ja ilma kildudeta. Proovikehade löögisitkus sõltub kiudude suunast. 10°-se kaldkiulisuse juures kaotavad vardad ligi 50% oma sitkusest. Puidu kõvadus. Sõltuvat ristpinna kõvadusest kõik puuliigid jaotatakse kuute rühma: Väga pehmed puuliigid otspinna kõvadus kuni 3500 N/cm2 (haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2 (lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis,
annaabi.ee 
