protsess. 2. Trigonomeetriline nivelleerimine d- horisontaalkaugus l B h = d tan d i A Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil), kui viseerida latile, siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik. Niitristikud ja teodoliidi konstruktsioon püütakse teha nii, et k=100 ja c=0, valem kehtib ainult siis kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L
jaotistega latt. Pikksilma viseerimiskiir suunatakse latile, kas lati tippu või instrumendi kõrgusele (i). Mõõdetakse kaugus, kas niitkaugusmõõturiga või kaasajal valguskaugusmõõturiga. Instrumendi vertikaalringi abil mõõdetakse kaldenurk v horisondist viseerimiskiireni. Joonisejärgi saama kirjutada: h+l=i+ d*tanv ehk h= d*tanv +i-l Kui viseeritakse lati kõrgusele i, siis i=l ja h = d tan v. Kasutades niitkaugusmõõturit ei saa me mitte horisontaalkaugust d vaid kaldkauguse L (d=k*n+c, kus k~100, c~0) -> vigade tõttu pole see tihtipeale õige. Seega enamasti viseeritakse kaldkiirega ja antud valemit kasutades saadakse tegelikult kaldenurga kaugus L. h= L/2 sin2v d=L*cos^2 v Alati pole võimalik viseerida latile instrumendi kõrgusele, siis viseeritakse nt lugemile l ja h= L/2* sin 2 v+i-l , kus L on niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Tänapäeval on harva vastuvõetav niitkaugusmõõturi madal täpsus-> kasutatakse rohkem
annaabi.ee 
