(näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil
(näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil
kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil.
pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil
annaabi.ee 
