See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise ajasuuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on polügeneetiline vulkaan. Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad jamaarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlvakaldenurk. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt basaldist, mis suhteliselt väikseviskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on
loodeosas.Maakera tähtsaim vulkaaniline nähtus on merepõhi. Basaltse magma piirkondades tekivad kilpvulkaanid, näiteks Hekla Islandil, mauna Loa Havail. Keskpurskevulkaanid- pursked toimuvad tsentraalse kanali kaudu *võivad hargneda lisalõõrid, tekivad väiksemate mõõtmetega koonused-parasiitkraatrid Etna , Kljutsi Mõnede suurte kraatrite nõlvad võivad aja jooksul magmakolde tühjenedes hävineda ja nende kohal tekivad langatuse tulemusel ümmarguse tasase põhjaga nõod-kaldeerad. Nõo ulatus võib ulatuda mõnekümne km-ni. Kaldeera põhjas võivad kujuneda uued vulkaanikoonused ,mis on kaldeera seintest eraldatud ringikujulise nõoga . Laamade kokkupõrkevööndis on magma pärit osaliselt mandrilise laama alla sukeldunud basaltsest merepõhja laamast. Kerkiva magmaga seguneb ka mandrilise maakoore kiviainest. Nii tekib happeline( SiO2) magma, mis on tunduvalt paksem, ja alla 1000 kraadise temperatuuriga. See ei voola eriti kiirest enne tardumist