Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv
Eutroofeerumist
soodustab linnade ja asulate heitvesi, kuivendustööd, põlluharimine, väetamine ja paljud
muud antropogeensest tegevusest tulenevad probleemid (Hein, 2008). Lämmastiku- ja
fosforiühendid on just need, mis põhjustavad suurtaimede ja vetikate kiirendatud kasvu ning
mille tulemusena on Peipsi järve ökoloogiline tasakaal kõikuv. Veeõitsenguga kaasneb öine
hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse
suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt
bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt,
inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008).
Põlevkivi kaevandamine
Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi
järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi