Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus
ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda.
Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad.
Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal
käivad nad ainult putukajahil. Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt
vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi
sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt.
Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele.
Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid
ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest,
neile sobivad pilliroog, hundinui, järvkaisel, tarnad jt. Kobras sööb ka lehtpuude ja
põõsaste oksi ning koort