· Kallaste kindlustamisel tuleb täpselt ette näha, kust vool kallast hõõruma hakkab. · Kooskõla seadusandlusega omandiasjad jms. Jõe sängisisesed võimalused: Kivirahnude kobarad, Ülevoolud ja künnised, Kalade läbipääsud, Varjepaigad Kaldakaitse tööd: *kujundamine ja haljastamine. Erosiooni ja kaldajoone muutuste korral kõige effektiivsem. Vee kontroll: Sette kogumine, Veetaseme reguleerimine *Jõesängi ennistamine, *Kaldatsooni ennistamine. 6.Järvede ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtted. Ökoloogilise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus ökosüsteemi koosseis on stabiliseerunud selliseks, mil liikide konkurents on minimaalne, koosluse ruumiline struktuur maksimaalselt liigestunud ja aastane produktsioon ligikaudne võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Ökoloogiline seisund (ökosüsteemi olukord) peaks aga olema selle tasakaalu väljendus.
Osa süüakse, osa sureb. Surnud osa sadeneb veemassist välja - veemassi vihm. Sadenenud osale lisanduvad sooplanktoni eritised. Fütoplankton eritab vette orgaanilist lahustunud ainet (DOM), mis kontsentreerub surnud zooplanktoni osale. Moodustuvad orgaanilise aine helbed. Helvestele kleepuvad juurde filtertoiduliste organismide lima ehk mustust. Kogu see soga vajub alla ja seda nimetatakse DETRIIDIKS. Selle pinda koloniseerivad bakterid ( viburid, ripsloomad + kaldatsooni taimede lagunenud rakud). Lainetus hõõrub selle kupatuse peeneks. Surnud zooplanktonit kasutavad belaagilise eluviisiga kalad. Läänemeres on nendeks räim (paljuneb põhjas) ja kilu (paljuneb belagiaalis). Piko - ja femtoplankton - nende osatähtsus on vesikeskkonnas suur, nende kaudu kulgeb produktsioonist 50 %. Fütoplanktoni populatsioonil on suhteliselt madal biomass. Aastaga produtseeritakse 15 - 45 oma biomassi. Taimedel on produktsiooni ja biomassi suhe on 1, suurem osa energiast
annaabi.ee 
