Eesti elustik ja elukooslused konspekt
-suubuvad merre
JÕETAIMED
Iseärasusi
-mitmed ökoloogilised vormid
-vee tihedus ja viskoossus
-gaasirežiim ja valgustatus
-välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus
-paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e.
turioonide abil (penikeeled)
Vooluvete taimkond oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest (profiil ja setted).
Jõgede kalda ehitusest ja koostisest oleneb kaldataimekoosluste laius ja ilme.
Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane,
luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja
haruline jõgitakjas.
Jõgede kaldalähedases ribas esineb sageli suurtest tarnadest koosnev vöönd, samuti ka roogheina,
mürkputke, jõgiputke, konnarohtu.
Seisva veega soodid e. jõekoolmed sarnanevad taimestikult eutroofsete järvedega, kus kasvab
annaabi.ee 
