õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND Selle tunnustamine sai alguse alles 1970 aastatest ja seega on mereõiguse uuematest arengutest. ÜRO konventsioon garanteerib kaldariikidele õiguse luua majandusvöönd, mis ulatub kuni 200 meremiilini lähtejoonest. Majandusvööndi laius oleneb seega territoriaalmere ja külgvööndi laiusest. Majandusvööndis on kaldariikidel õigus reguleerida kalastamist ja muude loodusvarade kasutamist, kalavarude kaitset ja keskkonnakaitset. Kaldariigil on seal ainuõigus ehitada kunstlike saari (neil puudub territoriaalmeri) v muid ehitisi ja teha mereuuringuid. Ülejäänu osas kehtivad avamere kohta käivad reeglid, aga piiranguks on kaldariigi ja teiste riikide õigustega arvestamise kohustus. SÜVAMEREPÕHI – maailmamere põhja osa ja selle all asuvat maapõu, mis ei kuulu
Algab peale terrmerd. Ei või ulat kaugemale kui 12 mm lähtejoonest Genfi konvents järgi. ÜRO mereõ-se konv järgi on max 24 mm lähtejoonest. Kui kaks riiki asuvad teineteise vastas, siis külgvöönd keskjooneni. Riigi õigused külgvööndis: kontrolli- ( tolli-, tervishoiueeskirjade täitm) ja sekkumisõ. Majandusvöönd Tunnustati merealana alles 1970. Kaldariikide vajadus loodusvarade ekspluateerimiseks ka väljapool terrmerd. Laius kuni 200 mm lähtejoonest ÜRO järgi. Riigi õ-d: kaldariikidel õ regul kalastamist jm loodusvarade kasutamist. Ainuõ ehitada kunstlikke saari, teha mereuuringuid. Ehitiste ja saarte ehitamiseks peab teavitama teisi riike. Avamere reeglid, nagu ülelennud, kaablite ja torude paigald lubat kõigile. Teiste õ-ga arvest kohustus. Mandrilava Mandri loomulik jätk vee all. Ulatub terrmerest piirini, kus vesi pole sügavam kui 200 m (Genfi). ÜRO sätest, et ulat mandrilava äärmise piirini, lühikese mandrilava puhul kuni 200 mm kaugusele lähtejoonest
annaabi.ee 
