Lõkspüünised-referaat
Puuvarbi ühendas
kasevitstest punutis. Ülesvoolu tõusva kudekala püüdmiseks mõeldud püünise ümber oli
vaiadest tugiseadis koos laudadest kandlavaga. Sellel liikus püüdja, kes pikavarrelise kahvaga
ammutas kaitsast kalu. Mädajõe püünis oli kasutusel kogu suve, enne jää tekkimist koristati
varrad varju alla, kuid tugiseadis jäi talveski jõkke.
1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna
alandamise tõttu kuivalejäänud kaldaribas neerukujuliste püüniste vaiakontsud. Tõenäoliselt
oli ka siin tegemist kaitsataoliste püünistega. Nende läbimõõt oli pikuti üle 4 meetri ja laiuti
üle 3 meetri. Püüniste olemasolust järvedes, rääkimata kasutamisajast, ei teadnud kohalikud
vanemadki inimesed midagi. Kaitsaga sarnane kalapüünis oli esiisaks seisevnoodale.
Kaitsasarnast kalapüünist on tuntud mitmel pool Venemaal, Soomes, Ukrainas ja
Lääne- Euroopa maades
annaabi.ee 
