Filosoofia materjale
Idee inimolemise ühtsusest on mulle alati tundunud skandaalse valena. Tundub, et jutt on
olukorrast, kus keegi või miski (elu? kõneleja?) ei tea, et ta ei tea? Ainult see garanteerib
voolajale täieliku turvatunde. Selge on, et seda väites Lacan ise siiski teab, et ta ei tea. Miski
mõtleb ja eeldab juba enne mitteteadmise konstateerimist. Kujutletav on ka olukord, kus keegi
või miski teab, et ta teab. Näiteks, kui subjekt (või Lacan) kaldakividesse kinni jookseb ja
kõhunaha ära kriimustab. Arvata võib, et näiteks krokodilli ilmumine teravdab selle või tolle
minateadvuse ühtsust veelgi ja annab ka väga konkreetseid tähendusi nähtustele nagu
krokodill, elu ja kallas ehk kuiv maa. Valuaistingut (ja teadmist krokodillist) ei saa siis sugugi
nõrgemaks argumendiks pidada kui voolamise aistingut.
Barthes, Roland 2000 Semiootiline seiklus Vikerkaar 1
annaabi.ee 
