Eesti elustik ja elukooslused konspekt
soot, koold e. vanajõgi.
Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides
uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks. Ta on vastasasuvast
laugkaldast tunduvalt järsem.
Jõe vasak ja parem kallas määratakse jõe voolusuunast lähtudes - voolusuunas vaadates jääb
paremale vaadates parem, vasakule aga vasak kallas.
Kallas on veekogu ääristav maismaariba. See on veeloomade ja kaldaasukate elupaik, kasvukohaks
helofüütidele ja düfrofüütidele.
Jõe lang (m/km)
jõelähte absoluutne kõrgus ( m )−suudme absoluutne kõrgus(m)
jõe pikkus( km)
Absoluutseks languseks nimetatakse jõe lähte ja suudme kõrguste vahet.
Jõe voolurežiim sõltub:
Toitumisest
-sademetest
-jää- ja lumesulamisveest
-põhjaveest
Ala kliimast
Pinnamoest
Eesti jõed
-väikesed
-üle 7000 voolava veekogu
annaabi.ee 
