"kaldaastanguid" - 1 õppematerjal

Elu võimalikkusest planeedil Marss

Õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 millibaari ehk 1/170 maapealsest rõhust, süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned üksikud mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kuid kustunud vulkaani, palju meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned tasase pinnaga madalikud. Veeauru on vähe, kuna vee kerge molekul ei püsi Marsil nõrga gravitatsiooni tõttu. Vedelat vett ei ole leitut Marsil, küll on aga avastatud jõesänge ja kaldaastanguid, mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapniku seal pole: spektraalanalüüsist leitud 0,15% hapnikku on süsihappegaasi lagunemise kosmilise kiire toimel tekkinud. Ka bioloogilisi teste teinud kosmoseaparaadid andsid negatiivse tulemuse. Aga unistused ei kao ja lähedase naabrina on Marss kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks ka edaspidi. (Noorkõiv, E; ,,Universum" 1997: 219) 1.3. Marsi pind