Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
omada laiematki territoriaalmerd kui 12 meremiili. Ainult kuidas lahte omavahel jagada? Ja eriti, kummale
peaksid kuuluma Ruhnu saare lähedased kalarikkad veed?
Eesti pakkus, et pooleks tuleks jagada Ruhnu saare ja Läti ranniku vaheline Riia lahe lõunaosa, kuna lahe põhjaosa, mida igalt poolt
ümbritsevad Eestile kuuluvad maismaa-alad, jääks tervenisti Eestile. See oleks Lätile jätnud üsna väikese ja kalavaese ala Riia lahest. Läti soovis, et
Eesti ja Läti kasutaks kogu lahe kalavarusid ühiselt. Siis aga jääks lahtiseks merepõhja maavarade kuuluvus - kuigi neid pole seni veel leitud, aga
võibolla leitakse.
Lõpuks andsid mõlemad pooled järele ja jaotasid Riia lahe nii, et osa Ruhnu saare ümbrusest jäi
Lätile - lisaks lahe lõunaosale, mis niikuinii Lätile kuulub.
Majandusvööndid on uus nähtus, esimese Eesti Vabariigi ajal neid ei olnud. Taasiseseisvudes tuli
annaabi.ee 
