Merekultuur ja etikett
Kudumise ajal oodati esimeseks külaliseks head inimest, ebasoovitava isiku
puhul visati alustatu ahju ja alustati uuesti. Võrku, milles pidi olema paaritu arv silmi,
suitsutati kadakasuitsuga. Kui võrk ei püüdnud, lõigati mõnest naabri edukamast võrgust
niidikesi või terveid silmi, millega suitsutati oma võrku. Pahade vaimude peletamiseks
tulistati rippuvate võrkude suunas soola või mõnd muud rohtu, seda ei tohtinud keegi pealt
vaadata. Usuti ka võrkude äranõidumisse (võrgud kalatuks) ning oletatava nõiduja vastu
kasutati vastunõidust. Ja vastupidi - sõrulaste omaaegsed head kalasaagid seostati nende
nõidumisoskusega.
Võrku randa kandes oli hea enne, kui vastu juhtus siga või mees, halb kui jänes või naine. Kui
vastu trehvas halb inimene, mindi koju tagasi ja alustati rannateed uuesti või loobuti sel
päeval üldse kalaleminekust. Enne merreviimist tehti võrgule ristimärke, asetati sellele
pihlakaoksi, soola, muda, vahel isegi elus põrsas
annaabi.ee 
